T2na k2isime siis Witchita Fallsis. Arvata v6ib, et see oli minu viimane k2iks Texasesse. Naljakas oli m6elda et see on mu viimane teisip2ev USAs. Mida rohkem lahkumis p2ev l2hemale j6uab, seda raskem see on. Teate nagu yldse ei tahaks lahkuda, kuid samas j2lle tahaks k6iki n2ha ja v2rki ja s2rki. Aga igatahes Witchita Fallsi l2ksime sest meil oli vaja Wal Marti minna et syya osta ja Texases pole toidukaupadel k2ibemaksu nii et tasus rohkem sinna minna kui Lawtonisse. Yhtalsi s6ime l6unat Golden Gorallis ja siis Wal Marti syya ostma. Sai ka s66k minu lahkumispeoks ostetdu. P6hiliselt lihtsalt igast snacid, sest mingit meali me ei tee. Igatahes tagasi j6udsime 5 ajal. J2lle yks p2ev peaaegu et m66das ja ikka veel vaja igast asju teha. Hakkasin siin j2lle oma scrapbooki kallal t66tama, et see siis l6puks valmis saada. Haley tuli kah hiljem minu juurde, sest ta l6puks printis v2lja oma pildid ja siis ta teeb kah scrapbooki. Ma ei tea kas mainisin seda varem, kuid jah ta otsustas teha scrapbooki oma l6puaastast gymnaasiumis. Ta lahkus 11 ajal, sest ta peab homme t66tama. Ega meil ongi p2eval ta t66tab, mis on hea, sest siis saan omi asju teha ja siis 6htuti me alati teeme mindagi.

Ja veel yksp2ev kui niisama j2lle ringi s6itsime siis otsustame et kirjutame oma nimed kah seinale, kuhu k6ik l6petajad on oma nimed kirjutanud. See lihtsalt nagu traditsioon siin v6i nii, kuigi ametlikult pole see vist lubatud.